Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, J.V.Rabe, 18. saj. (polükroomia, puit)
Mälestise registri number 16948
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1090
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla on altar võetud seoses selle kunstiajaloolise väärtusega.

Sisestatud: 28.05.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964. aastast, alates 1973. a.,. vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1090.

Sisestatud: 28.05.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: kullatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Johann Valentin Rabe Lüübekist.
Dateering: 18.saj.
Mõõtmed: laius (alt) u. 300 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altar ja altariaed on polükroomsed, valminud puidust tisleritööna ning ehitud puunikerdusega. Stiili poolest esindab altarisein hilisbarokki, selle aurtoriks on puunikerdaja Johann Valentin Rabe Lüübekist. Teos valmis tõenäoliselt 1730. Aastal. Altari valmistamise ja üles seadmise koraldas Rakvere mõisnik ja kiriku patroon Jacob Johann v. Tiesenhausen (isa). Tegemist on J. V. Rabe puhul esimese kindlalt temale omistatava altariga. Eelmise altari oli kirikule annetanud Tiesenhauseni poeg vahetult enne Põhjasõda 1698. aastal, kuid altar hävis sõja käigus.

Altarisein on teostuselt ühtaegu massiivne ja elegantne – asjaolu, mis Karlingi järgi ongi 18. sajandi puunikerdustöödele iseloomulik. Kaunistatud on altar barokile omase lopsaka akantusornamendiga, mis paikneb retaabli külgedel. Altariseina eripäraks on aga selle arhitektoonika rõhutamine. Maali piiravad kahelt poolt kullatud kapiteelide ja baasidega korintose sambad, mis toetuvad akantusega kaunistatud soklitele. Altariviilu kujundus on samuti arhitektooniline, meenutades barokset portaali. Altari ülaosa katab katkestatud ümarkaarne viil, mida ehivad täisplastilised skulptuurid. Keskel seisab tulemõõga tõstnud ja Jahve nime kandva kilbiga varustatud peaingel Miikael, kes seisab jalge alla tallatud mustal kurat-lohel. Peainglist kahele poole jäävatele ümaratele viilukatketele on lamasklevas poosis sätitud kaks putot – vasakpoolsel käes rist (usu sümbol) ja parempoolsel õlipuuoks (rahu sümbol). Figuure ühendavad taimornamentikas nikerdatud girlandid.

J. Varik märgib oma uurimuses, et altari tipus kujutatav püha Miikael võib olla vihje kirikule endisele nimipühakule. Nimelt kandis kirik 1698. aastani Mihkli kiriku nime ja pühitseti alles sel aastal Kolmainu kirikuks.
Tänapäeval on altar taastatud algvärvides – kõik ornamenteeritud osad on kaetud pronksvärviga, sammaste tüvesed on punased, peaingli ja inglite rõivad sinised ning punased. 1858. aastal oli kogu altar värvitud halliks, v. a. kullatud osad.1921. a. värviti altar aga pruunides toonides, kusjuures kujud valgendati lubivärviga. 1956/57. a. restaureerimise käigus taastati altari algne värvilahendus. 1992/93. aastal restaureeris altarit Alar Nurkse.

Altariaed on klassitsistlik ja pärineb 1798. aastast. Piiret kannavad tihedalt paigutatud keskosas ümara paisutusega sambakesed.
Kirjandus:
- Eesti kunsti ajalugu. I/1. Tallinn: Kunst, 1975, lk. 125.
- Karling, Sten. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks
in Estland. – Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXXIV. Dorpat, 1943, S. 394-396.
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere, 1981, lk. 36 - 38.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 28.05.2008.