Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, Chr. Ackermann (polükroomia, puit)
Mälestise registri number 16949
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1091

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 14.07.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla on kantsel võetud seoses selle kunstiajaloolise väärtusega.

Sisestatud: 28.05.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964. aastast, alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1091.

Sisestatud: 28.05.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Chr. Ackermann (korpus), E. Thiele (figuurid),
J. V. Rabe (kõlarääst)
Dateering: korpus: 1690, figuurid: 1660, kõlarääst: 1730
Mõõtmed: korpuse üldine h 185 cm, figuuride h (koos alusega) 141,5 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kõlaräästal tekstikartuš, kus on öeldud: “Ao 1730 Hat der Herr Baron u. Landrath J. J. v. Tiesenhausen diese Kirche von Neuen Repariren nebst Canzel und Altar aus seinen eigenen mitteln ganz Neu auffsetzen lassen” (tõlkes: “Aastal 1730 on härra parun ja maanõunik J. J. v. Tiesenhausen lasknud selle kiriku uuesti remontida ja omal kulul täiesti uutena üles seada altari ja kantsli”).
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kantsel on polükroomne, valminud puidust tisleritööna ja kujundatud puunikerdusega. Maalid on maalitud puidule õlivärvidega. Kantsli kinkisid kirikule selle patroon Rakvere mõisnik Hans Hinrich v. Tiesenhausen (poeg) ja Kloodi mõisnik Johann Adolph Clodt v. Jürgensburg. Kantsli korpus osteti S. Karlingi andmeil 1690. aastal Tallinna nikerdajalt Christian Ackermannilt. Põhjasõja käigus sai kantsel kannatada ja seda tuli pärast sõda taastada. Taastamistöid korraldas Jacob Johann v. Tiesenhausen, kes laskis selle sündmuse jäädvustamiseks paigutada kõlaräästale tekstikartuši, kus on öeldud: “Ao 1730 Hat der Herr Baron u. Landrath J. J. v. Tiesenhausen diese Kirche von Neuen Repariren nebst Canzel und Altar aus seinen eigenen mitteln ganz Neu auffsetzen lassen” (tõlkes: “Aastal 1730 on härra parun ja maanõunik J. J. v. Tiesenhausen lasknud selle kiriku uuesti remontida ja omal kulul täiesti uutena üles seada altari ja kantsli”). Kantsel polnud küll päris uuesti taastatud. Selle kordaseadmisel oli kasutatud Ackermanni kantsli põhikorpust, mida nüüd toestasid aga mõnelt Põhjasõja käigus hävinud kantslilt või altarilt pärinevad evangelistifiguurid. J. Varik pakub ühe võimaliku variandina kujude pärinemise Rakvere kiriku sõjaeelselt altarilt. Teadaolevalt on nende autoriks kujur Elert Thiele ja valminud on nad ligikaudu aastal 1660. Täiesti uus oli 1730. aastal ainult kantsli kõlarääst, autoriks Johann Valentin Rabe. 1956/57. aastal toimunud restaureerimise (restauraatorid Eerik Põld ja Jüri Mölder) käigus taastati muuhulgas kantsli algne värvigamma.
Kantsel kajastab oma mitmekihilisuses Eesti baroki arengut. Kantsli korpus koosneb kuuest ristkülikukujulisest tahust, korpuse allserva ääristab lihtne rant. Kantsli tahkudele, trepipiirdele ja trepile viivale uksele on paigutatud nurgasakkidega ranges kuldraamistuses maalitahvlid, mida on kokku 9. Pildid pärinevad tõenäoliselt aastast 1730. Tahvleid eraldavad üksteisest algselt kullatisega kaetud nikerdatud pilastrid, mis koosnevad paelornamendist ja lilleõitest. Maalidel on kujutatud Kristus, evangelistid ja kolm apostlit atribuutide ja nimeliste allkirjadega. Vasakult, kantsli korpuse tagumisest nurgast lugemist alustades on kujutised järgmised: evangelist Matteus (ingliga, istub raamat käes, alla kirjutatud S. Mathæus), evangelist Markus (tiivulise lõviga, istub raamat käes, S. Marcus), Kristus (ristiga kuuliga (maakeraga) ja risti külge kinnitatud lipuga, Christus Iesus), evangelist Luukas (tiivulise härjaga, istub raamat käes, S. Lucas), evangelist Johannes (kotkaga, istub raamat käes, S. Iohannes), apostel Paulus (mõõgaga, S. Paulus), apostel Siimon (hellebardiga, S. Simon), apostel Andreas (võrdhaarse ristiga õlal, S. Andreas) ja viimaks – uksel - apostel Peetrus (taevariigi võtmetega, erinevalt teistest pildiallkirjata).
Kantslit toetavad neli evangelistifiguuri on nikerdatud tammepuust. J. Varik kirjutab oma uurimuses, et kui 1956/57. a. kujusid restaureeriti, selgus, et Markuse parem käsi on hoopis kasepuust. Tõenäoliselt taastati see varem ära murdunud käsi 1858. või 1882. aasta remondi käigus, sest kätt kattis hall värvikiht, mille sarnast just nende remontide käigus kasutatid altari ja kantsli ülevärvimiseks. Skulptuure iseloomustab manerism – suhteliselt pikaks venitatud figuurid, V-kujulised rõivavoldid ja väljendusrikkad näoilmed ning poosid. Kujud ei ole täisplastilised, nende tagumine külg on modelleerimata. Thiele kohta märgib Karling, et ta ei kopeerinud kunagi oma figuure, kuigi võis neid samaaegselt teha erinevatele kirikutele. Iga evangelisti jalge juures või all paikneb tema sümbol. Luukas on tõstnud jala lamava härja seljale, Markus analoogiliselt lõvile, Matteuse rüüsabas ripub kirjapulga ja tindipotiga inglike ja Johannese põlve juurde on asunud kotkas. Figuurid seisavad voluudiga ümritsetud inglipeadele asetatud postamentidel, mis omakorda toetuvad tahvlitele. Viimaste ülaosas on väikesed pahkmikornamendiga ümbritsetud nimekartušid – vasakult lugedes: S. Lucas, S. Marcus, S. Matteus ja S. Iohannes. Figuuride rõivad on värvilt erksad sinised, punased ja rohelised. Thiele nikerdatud on ka algselt kullatisega kaetud kantsli uksekartušš, kus põhilisteks kaunistuselementideks on voluudid ja akantusornament.
Kõlarääst on valminud Johann Valentin Rabe tööna 1730. aastal. Rääst on kuuekandiline. Selle alläär on sirge, igal tahul paikneb akantusest ümbritsetud tekstikartušš. Kokku moodustub sõnadest lause: “Selig sindt / die Gottes / Wort Hö- / ren undt / bewahren” (tõlge: “Õndsad on, kes Jumala Sõna kuulevad ja seda järgivad. Lk 11,28). Kõlaräästa ülaserva ehib lopsakas akantusornament, mille keskele on paigutatud eesspool tsiteeritud tekstikartušš. Kõlaräästa tipus on Kristus-Võitja täisplastiline figuur, käes lipuga rist.
Kirjandus:
- Karling, Sten. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. – Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXXIV. Dorpat, 1943, S. 220-221, 268, 273.
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere, 1981, lk. 32-36.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 28.05.2008.