Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal "Püha õhtusöömaeg", J.Öertal, 1812 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 17010
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1030
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Maali vanus, ajalugu ning loetav pühendustekst annavad esemele kunstiajaloolise väärtuse.

Sisestatud: 17.08.2007.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud ENSV Min. Nõuk. Määrusega nr. 346, 01. 08. 1973.
Maal on deponeeritud Rakvere Muuseumile, eksponeeritud alates 1993. a. Rakvere Kolmainu kirikus.

Sisestatud: 17.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lõuend.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: J. W. Öertal, 1812
Mõõtmed: 132 x 188,5 cm (vm u 125 x 183)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): All paremas nurgas on pühendustekst: "Se on Kärnäri Jürgen Mülbachi iagu, Palmse mõisast, Pa lasend täha. Astal, 1812, 30. Octobre Kupaeval." Kõrval on väiksemalt autori signatuur, millest on loetav osa: "......tel .... esenberg".
1960. aa. on signatuur on olnud enam loetav. Muinsuskaitseameti arhiivis leiduvas uurijate ja kunstiteadlaste E. Vende, E. Ederberg, M. Lumiste, L. Pärtelpoeg) poolt koostatud mälestise passis on märge: "gemacht von J. W.Oertel aus Wezenberg".
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Maalil on kujutatud "Püha õhtusöömaaeg". Kujutis illustreerib piiblisündmust, millest kõnelevad kõik UT evangeeliumid (Mt 26, 20; Mk 14, 17; Lk 22, 14; Jh 13, 1). Jeesus istus koos oma 12 jüngriga oma viimsele söömaajale ning pühitses seal ka leiva ja veini, mida kirikus edaspidi armulauaandidena jagama hakati. Ikooni ees vasakus nurgas on kujutatud Jeesuse äraandja Juudas. Tema paigutamine näoga varju viitab Juuda alatule salaplaanile. Söögilauale on maalitud karikas, leib ning vaagen ohvritalle lihaga. Jeesuse pea kohal kannavad kaks tuvi auhiilgust tähistavat rõngast. Maali autori kohta on täpsemaid andmeid raske leida; kuidas on Oertelist saanud Öertal, pole teada.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.06.2008.