Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hauaplaat, 1630 (paas)
Mälestise registri number 17064
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.08.1998
Registreeritud 27.08.1998
Mälestise vana number 921
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui hilisrenessanslik raidkivist rikkaliku kujundusega hauaplaat 17. sajandist

Sisestatud: 02.07.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 921

Sisestatud: 02.07.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kiviraidur (A. Passeri töökoda?)
Dateering: 17. sajandi I pool (1630?)
Mõõtmed: ca 253 x 200 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ülakartušil väga kulununa Pühakirjasalm (Johannese Ilmutusraamatust): …APOCA:::CAP:::ETREW …BIS AN DER TODE…KRONE DES LEEBEN..:ERWIND:::DEM..L…KR…
Alumisel kartušil loetavam teksti alumine pool: DEM WO…EN….. HERR KONINGLICHEN MAJESTEDT ZV SCHWEDEN KR..ES COMMISSARIO VND STADT HALTER WH AUCH PRAESTDEN T..ZV DORPAT ANNO 1630
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): pealispind tugevasti kulunud, tekst osaliselt täiesti kulunud loetamatuks; plaadi allosas kondensniiskust, uuretes pruuni ja rohelist vetikat, tsementeeritud praod vasakus servas ja figuuride (eriti naise) peajoonel
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Abielupaari (Adam Johann von Schrapfer, Anna Elisabeth von Taube) hauaplaat, millel mehe ja naise täispikkuses reljeefkuju, käed palves kokku pandud. Mehe jalge kõrval raudrüükiiver ja paar sõrmkindaid. Võimalik, et hauaplaat on raiutud Tallinna nimeka renessanssmeistri Arent Passeri (surn. 1637) töökojas.
Algne asukoht – altari ees kooriruumi põrandas.
Paikneb müürituna kooriruumi põhjaseina.
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 155: Võimalik, et Passeri töökojalt pärineb ka mitmeid hauakive meie maakirikutes, nii näiteks Järva-Madises, Haljalas, Hanilas ja Pühalepas.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.
Albu mõisahärra Adam Schrapfer suri 1630.aastal.

Sisestatud: 02.07.2007.