Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, B. Geistmann, 17.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 17100
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.08.1998
Registreeritud 27.08.1998
Mälestise vana number 932
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all 1920. aastatest, 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 932

(Kirjelduse koostas Sirje Simson 2000. aastal.)

Sisestatud: 23.03.2007.

Meedia


Siim Randla, Hinnalist altarimaali loodetakse taastada. - Õhtuleht. 9.4.1997
http://www.ohtuleht.ee/1576/hinnalist-altarimaali-loodetakse-taastada

Sisestatud: 09.03.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Berent Geistmann, Tallinn
Dateering: 17.saj. I veerand
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kaheosaline altarisein, mille autoriks loetakse aastatel 1599 kuni surmani 1628 Tallinnas tisleri ja puunikerdajana tegutsenud Madalmaade päritolu meistrit nimega Berent Geistmann. Stiililt kuulub teos madalmaalikku hilisrenessanssi. Tollest ajajärgust – 17. sajandi I veerandist on meie kirikuis vaid üksikuid maale ja puunikerdustöid säilinud. Nii altariseina alumine kui ka ülemine osa moodustub maalist (ülemine maal 79 x 82 cm, mis kujutas Jeesuse ristimist Ristija Johannese poolt Jordani jões (kompositsioon Meriani gravüüri järgi) varastati vastu 8. juulit 1995) ja maali ümbritsevast arhitektuuriliste vormidega raamistusest, mille ülaserv lõppeb karniisiga. Kompositsioon tipneb akantus- ja voluudimotiivides pealmikuga. Kui ülemise maali raamistust täiendavad külgedelt üleni viinamarjaväädipõimingus ja korintose kapiteeliga sambad, siis alumist maali “Püha õhtusöömaaeg” (reg. nr. 17099) flankeerivad meisterliku puunikerduse näidistena kaks maneristlikult pikaksvenitatud ning S-kurvatuuris mehefiguuri: paremas käes käsulaudu kandev Mooses (kõrgus ca 123 cm) ja vasakus käes Jumala Talle kujuga evangeeliumiraamatut hoidev Ristija Johannes (kõrgus ca 125 cm; puudub parema käe nimetissõrm ja osa Talle vasakust esijalast). Figuuridest allapoole jääva predella kummalgi otsal on maskaroon ja keskel, ääristatuna maalitud akantuslehtedest, tekst: WER MEIN FLEISCH ISSET, UND TRINCKET MEIN BLÜT, DER HAT DAS EWIGE LEBEN, UND ICH WERDE IHN AM IÜNGSTEN TAGE AUFER WECKEN. Joh. 6. 54 Ülaosa friisi kummalgi otsal inglipea (kõrgus ca 15 cm), alumise osa karniisi keskele kinnitub Roosna Rosenite nikerdvapp (ca 46 x 35 cm) – akantuslehtedega ääristatud vapikilp kolme heraldilise roosiga, kilbi kohal raudrüükiiver krooniga. Friisil karniisist allapoole tekst: Renoviert anno 1731.

Eesti kunsti ajalugu I (Tln. 1975), lk. 100: Madalmaade hilisrenessansi spetsiifilisi vorme rakendas järjekindlalt oma loomingus Tallinnas tegutsenud hollandlane Berent Geistman (Tallinnas 1599. a-st kuni surmani 1628. a.) 1603. ja järgnenud aastatel nikerdas ta Niguliste kiriku väikesesse kabelisse uued meestepingid ja Püha Antoniuse altarile pealmiku. 1604. a. tegi ta Mustpeade vennaskonna hoone portaali lünetivälja nikerduse ning arvatavasti on tema tööd ka altar Ambla kirikus ja kantsel-altar Tuhala kabelis umbes a. 1620 – 1628.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland (Trt., 1943),
lk. 51: Holländischen Charakter trägt auch der ehemalige Altaraufsatz in der Kirche in Ampel (Ambla), vielleicht ein Altarswerk von Geistmann. Bemerkenswert sind vor allem die Skulpturen, die das Altarbild flankieren und Moses und Johannes darstellen. Ihre Umrisse sind durch den Block bestimmt, aus dem sie beinahe in derselben Weise wie die Monumentalskulpturen des XII. Jahrhunderts gehauen sind. Dem Künstler ist diese Beschränkung nicht als Zwang erschienen, sie ist ihm vielmehr ein willkommener Vorwand geworden, die Tradition der Renaissance zu brechen und ein Element gotischer Art einzuführen. Hinzu kommt eine prägnante Ausführung, die besonders den Köpfen eine seltsame Intensität verleiht.

(Kirjelduse koostas Sirje Simson 2000. aastal.)

Sisestatud: 23.03.2007.