Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, A. Pampe, 17.saj.I pool (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 17101
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.08.1998
Registreeritud 27.08.1998
Mälestise vana number 933
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all 1920. aastatest, alates 1973. a. vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 933

(Kirjelduse koostas Sirje Simson 2000. aastal.)

Sisestatud: 23.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: A. Pampe ja J.V. Rabe, Tallinn
Dateering: 17. saj. I pool ja 18. saj. I veerand
Mõõtmed: kantslikorpuse küljekõrgus ca 123 cm; figuurinishid: ca 46, 5 x 27, 5 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Tallinna 17. sajandi I poole meistrile Adam Pampele (saabus Tallinna 1613, suri 1657) omistatav, algselt polükroomne nikerdustega barokkkantsel, millega ühte kuulub ka Johann Valentin Rabe, tõenäoliselt 1729. aastal valmistatud kõlaräästas ning uks. Kantslikorpuse kuuel külgtahvlil lukukiviga nishides (ca 46, 5 x27, 5 cm) seismas nikerdkujud. Nishi allserva lõpetab hammaslõige ja akantusfoljaazh. Nishide vahel allapoole ahenevad teemantkvaadriga pilastrid, mille pind kujundatud soomuslitritena. Soomuslitrimotiiv kordub ka kantslikorpuse soklil, vaheldudes dekoorita nelinurkpindadega, mille keskel, profiilraamiga ääristatult, on nishifiguuri nimetahvel (vaatamata ülevärvimisele nimed osaliselt loetavad). Kantslikorpuse lõpetab hammaslõikega ja stiliseeritud akantusvööndiga esileulatuv karniis. Kantslipõhi moodustab tahulise kellukja lehtri. Kantslitrepi külgrinnatisel dekoor puudub; ukseava kroonib akantusfoliaazh (aluselt 105 cm lai, paksus – ca 4 cm; max kõrgus 60 cm). Soomuslitriliste, allapoole ahenevate küljepilastritega seinapaneel on olnud ääristuseks maalile, mis ei ole säilinud. Kantslikorpust kaunistavad nikerdkujud, lõunaküljelt arvates:
Evangelist Luukas (kõrgus ca 46, 5 cm, laius max ca 19 cm) – vuntside ja pika habemega mees, vasaku käega hoidmas raamatut; vasaku jala juures põlvili laskunud härg, parem sarv murdunud.
Apostel Paulus (kõrgus ca 45, 5 cm, laius max ca 18 cm) – vuntside ja pika habemega mees, avatud raamat vasakus käes; paremas käes olnud atribuut kaotsis; vasaku jala varbad saanud kannatada.
Apostel Peetrus (kõrgus ca 45 cm, laius max ca 19, 5 cm) - vuntside ja piiratud habemega mees, parema käega hoiab puusal raamatut, vasakust käest atribuut kaotsis.
d. Kristus (kõrgus ca 44, 5 cm, laius max ca 22 cm) – kadunud on raamat paremast käest. Vasaku käe kadunud atribuut on paiknenud õlajoonel, põhjustades anatoomilise vea.
Apostel Johannes (kõrgus ca 44,5 cm, laius max ca 18 cm) – vasakus käes karikat hoidev siledanäoline noormees; vasaku jala juures kotkas (pool pead kadunud).
viimane küljetahvel figuurita.
Kantslikorpuse kohal on avatud roietega kõrge, kellukja profiiliga kuusnurkse põhiplaaniga kõlaräästas. Kõlaräästa rangelt stiliseeritud akantusmotiiviga roidestiku tipus seisab kapiteelikujulisel pjedestaalil valgeks värvitud ingel, pasun paremas käes. Kõlaräästa servakaunistusteks on nurkades rippuvad nikerdatud piiniakäbid ja lambrequine (tuttidega draperii) karniisi all. Karniisi kohal püstiselt akantusmotiiviga foljaazhid, millest keskmine ääristab Käravete mõisnik Friedrich Jakob von Baggehufvudi ja abikaasa Elisabeth von Vietinghofi kaksikvappi.
Nii korpus kui ka kõlaräästas hilisvärvikihi all (pruun, ooker, valge, alumiinium- ja pronksvärv).

S.Karling Holzschnitzerei u. Tischlerkunst der Renaissance u. des Barocks in Estland. Trt., 1943, lk. 162: Pampe und seine Werkstatt wurden selbstverständlich auch von der Dorfgemeinden in Anspruch genommen. Auch für sie fertigte er Gestühle und Kirchenausstattungen an. Da das Material dieser Art aus der Mitte des XVII. Jahrhunderts in Nordestland sehr einheitlich ist, lässt sich schwer feststellen, was aus der Werkstatt Heintzes herrührt, und was von Pampe, Lüdert Heissmann oder anderen Tischlern stammt. Die erwähnten Brüstungen von dem Gestühl in der Nikolaikirche geben uns aber einen Fingerzeig. Stellen wir sie zum Vergleich anderen Ausstattungsarbeiten aus derselben Zeit gegenüber, so werden wir finden, dass u. a. das Gestühl in der Pfarrkirche zu Ampel seine Herkunft aus der Werkstatt Pampes bezeugt. Dieselben Formen geben auch der Kanzel dieser Kirche ihr Gepräge.
Samas, lk. 394: Auch an der Kanzelhaube in der Pfarrkirche von Ampel ist die Hand Rabes zu verspüren. Dieselben Elemente, die wir an den obenerwähnten Kanzeln kennengelernt haben, finden sich auch hier, nur dünner und spärlichen verwendet. Auch die Tür ist vom demselben Künstler verziert worden. Der Schalldeckel trägt die Wappen von Friedrich Jakob v. Baggehufvud (gest. 1738) und Elisabeth von Vietinghoff (verheir. 1714). Geneal. Handbuch der baltischen Ritterschaften Estland II, 1 (Görlitz 1930).
Samas, lk. 386: Als dekorative Form kommt an dem Schalldeckel ein spärlicher Akanthus nebst Bandelwerk vor. Auch Mucheln sind ein Bestandteil der Aufsätze. Der Rand des Baldachins wird von einem zierlichen Lambrequin mit Troddeln und Bandornamenten zwischen den Pinienzapfen in den Ecken umgeben. Samas, lk. 394: Auch an der Kanzelhaube in der Pfarrkirche von Ampel ist die Hand Rabes zu verspüren. Dieselben Elemente, die wir an den obenerwänten Kanzeln kennengelernt haben, finden sich auch hier, nur dünner und spärlicher verwendet. Auch die Tür ist vom demselben Künstler verziert worden.
EELK Kirikud, Tln. 1939, lk. 55: Praegune kantsel on annetatud kirikule Käravete mõisapidajalt Baggohufwudtilt a. 1729 (tegelikult võib see daatum tähendada kõlaräästa kinkimist)

(Kirjelduse koostas Sirje Simson 2000. aastal.)

Sisestatud: 23.03.2007.