Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kann, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 17270
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 19-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: deponeeritud

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Kann on tüüpiline näide Eesti 19. saj. armulauaveini kannudest. Mälestis moodustab osa kirikuriistade tervikust.

Sisestatud: 20.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 28.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: graveeritud, hõbetatud, trugitud, valatud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: annetatud 1891
Mõõtmed: üldkõrgus ca 47 cm; sügavus 22 cm; kabja Ø16,3 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kabjale on graveeritud saksakeelne tekst: “Die Kirche zum heiligen Kreutz zu Weißenstein 1891”; tõlkes: Paide Püha Risti kirik 1891.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kann esindab 19. saj. lõpul laialdaselt levinud kõrget silinderjat kannutüüpi, mis reeglina valmistati messingist ja hõbetati. Kannu keham on silindrilise vormiga, kaunistatud ülaosas kitsa taimornamendiga kaunistusribaga ja allosas profileeritud. Keham toetub rihvatud kabjale. Kehamit ja kapja ühendab omavahel ketaspaisutustest koosnev tüves. Sang on kujundatud kolmnurgana, allosas kaunistatud keeruga. Kergelt kumera kaane nupp päädib kreeka ristiga. Kaas kinnitub hingega sanga ülaosa külge, kinnituskoht markeerib keeruga ehisnupp. Ümar kaas on ühendatud tilakattega; tila on keskmise pikkusega.
Asub Järvamaa muuseumis.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 28.08.2007.