Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarisein, 1848 (puit)
Mälestise registri number 17284
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 221-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Altarisein on Eesti 19. saj. tisleri- ja puunikerduskunsti näide. Teostatud meisterlikult. Mälestis moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 21.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 29.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Meister Altorf, kavand F. V. Schnorr
Eesti
Dateering: 1848
Mõõtmed: kõrgus ca 6 m; laius 3,85 m.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altariseina autoriks loetakse kohalikku laudseppa Altorf’i, kes valmistas uue altariseina 1848. aastal, kui lõppes kiriku ulatuslik ümberehitus. Neobaroksete tunnustega altariseina keskosas paikneb maal “Kristuse taevaminemine” (reg. nr. 17283). Maali piirab kummalgi pool kolm korintose kapiteeliga siledatüvelist sammast. Sammastele toetub jõuline karniis, mis kannab lainjat murdfrontooni. Frontooni murdekohas paikneb kõikenägev Jumala silm. Frontooni allosas asub taimdekooriga nikerdpind (palmet, palmioksa stiliseering jm.). Ülaosa toetub karniisidega liigendatud kaheosalisele alaehitisele, mida kaunistavad väheldased nikerdatud taimedekooriga (tulbid, roosid või kullerkupud, kibuvitsaõied jt. lilleõied) ristkülikulised väljad.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 29.08.2007.