Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, 19.saj. (puit, õli)
Mälestise registri number 17286
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 222-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Altarivõre on Eesti 20. saj. alguse tislerikunsti näide. Teostatud meisterlikult. Mälestis moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 21.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 29.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Altorf’, Eesti
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: kõrgus 2,66 m; rinnatise kõrgus 1,23 m; tahk 53 x 87 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kantsel on valmistatud puidust tisleritööna 19. sajandi keskel; kaetud kahes toonis halli ja valge õlivärviga ning pronksvärviga (alt on kohati näha varasem hallikasroheline toon). Altariseina autoriks loetakse kohalikku laudseppa Altorf’i, kes tõenäoliselt valmistas kantsli enam-vähem üheaegselt uue altariseinaga (1848), kui lõppes kiriku ulatuslik ümberehitus. Neobarokse kantsli jalaks on siledapindne kaardus rõõnetega baasi ja akantuskapiteeliga sammas. Kantsli korpus koosneb neljast tahust ja kolmest trepitahvlist. Tahud on liigendatud ülaosas ümarkaarse väljaastega ristkülikuliste raamitud süveditega, mille kohal paikneb väike madalreljeefne akantusest ja maskitaolisest embleemist nikerdkaunistus. Trepitahvlitel puudub skulptuurdekoor, ainsaks kaunistuseks on lõigatud nurkadega viltused ristkülikulised süvendid. Tahkusid ja tahvleid liigendavad siledapindsed sambad; sambad toetuvad soklile, mis on kaunistatud ees reljeefse õiemotiiviga, külgedel horisontaaltriipudest reljeefse rombiga. Kantslil on viilunguks. Uksepiita katab ülaosas karniis, mis tipneb merekarbi, õite ja akantusega nikerdvormiga. Kõlaräästas on kujundatud pealt kinnise kroonina, koosnedes keerduvatest ja keskosas koonduvatest roietest, mis tipnevad risti kandva kuuliga ja sissepoole suunatud piiniakäbiga. Kõlaräästa alla on maalitud tuvi – Püha Vaimu sümbol.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 29.08.2007.