Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter seitsme tulega, 19/20.saj. (messing, puit)
Mälestise registri number 17291
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 227-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Mälestise tunnus


Seinalühter on tüüpiline näide 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse kirikuvalgustist. Moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 22.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 30.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 1901
Mõõtmed: kaugus seinast max ca 47 cm; haara pikkus 21 cm (ühele tulele), 33 cm (kahele tulele).
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Lühter on tõenäoliselt muretsetud koos teiste samasuguste lühtritega (reg. nr. 17288, 17289, 17290), st. 1901. a.Lühtri rihvatud seinaplaat on ümmargune, kaunistatud ülal ja all väikese ümarkaarse väljaastega; ülemine väljaaste tipneb ristiga. Messingist plaat on kinnitatud puidust plaadi külge. Messingist seinaplaadi külge kinnitub kolmveerandringi kujuline peahaar, mis tipneb tulega. Peahaara all oleva haarataldriku külge kinnitub külgedel kaks kahe tulega kõrvalhaara ja keskel kaks ühe tulega kõrvalhaara. Haarad on S-kujulised, ümaraotsalise lõpetusega. Rasvataldrikud on mõõduka süvisega, küünlapesad koonusekujulised. Seinalühter on kohandatud elektrile.
Asub pikihoone põhjaseinal, kantsli lähedal.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 30.08.2007.