Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seisulühter kuue tulega, A.Roosileht, 1928 (puit, õli)
Mälestise registri number 17295
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 231-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Valgusti, Põrandavalgusti.

Mälestise tunnus


Seisulühter on üks vähestest Eesti 20. saj. kunstnike kirikuinterjööri jaoks kavandatud tarbeesemetest, kunstiliselt heal tasemel. Mälestis moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 23.10.2003.

Mälestise ajalugu


1928. a. valmistatud lühtri kavandi autoriks on kunstnik August Roosileht (1887–1941), kes alates 1919. aastast kuni oma surmani oli Paides kunstiõpetaja.
Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 30.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: treitud.
Autor, valmistamise koht: kavandi autoriks on kunstnik August Roosileht (1887–1941)
Dateering: 1928.a.
Mõõtmed: üldkõrgus 1,88 m; haarataldriku  39,5 cm; kabja  45 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 1928. a. valmistatud lühtri kavandi autoriks on kunstnik August Roosileht (1887–1941), kes alates 1919. aastast kuni oma surmani oli Paides kunstiõpetaja. Seisulühtri ketastest moodustuv kabi toetub kolmele kuuljalale. Kõrge silindrikujuline tüves on keskosas rihvatud; ülaosas profileeritud väikese stiliseeritud balustri, ümmarguse pungise ja mõikaga pungisega. Küünlapesataoline ümmargune haarataldrik moodustab allosas koonusja kausi. Haarataldriku äärtele kinnitub kuus sarvekujulist haara, mis lõpevad koonuselise ehisnupuga. Haarades istuvad tõrvikutena sees ehk haaru läbivad pikad koonusjad küünlapiibud. Küünlapiibud laienevad ülaosas ümarateks valgeks klaasist rasvataldriku teisenditeks.
Paikneb altari kõrval; kohandatud elektrile. Kuulub komplekti teise samasuguse seisulühtriga (reg. nr. 17294).
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 30.08.2007.