17306 Krutsifiks, 1827 (puit, hõbe)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 1827 (puit, hõbe)
Mälestise registri number 17306
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 242-k
Liigitus kunstimälestis
Foto: R. Laanmaa. mai. 1984
Foto: R. Laanmaa. mai. 1984

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 40, (RTL 1997, 165/166, 920) Kuupäev: 03.07.1997

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Ese varastati 1989.a. juulikuus.
Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Egle Tamm.

Inspekteerimise kuupäev: 16.09.02

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ajastule iseloomuliku kunstilise kujutusega sakraalese 19.sajandist. Eseme teeb hinnaliseks materjalina kasutatud hõbe ja teostuse kunstiline meisterlikkus. Mälestis moodustab osa kirikuinventari tervikust.

Sisestatud: 24.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 30.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, hõbe.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1827
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Sokli esiküljel kruvidega kinnitatud plaat tekstiga: Der Kirche zu Weissenstein von Johann Andreas Linge (perekonnanimes võib olla täheviga).
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kristuse figuur, Juutide kuningat tähistav tekstilint kirjaga INRI ja pealuu-kondid on valmistatud hõbedast. Risti jalam koosneb kirstu meenutavast madalast ja kitsast, kuid laiast risttahukalisest soklist, mis toetub kahele astmele.
Kristuse naelutatud käed on avatud, jalalabad on naelutatud teineteise peale; pea on viltu paremale õlale; niudeid katab vasakule küljele sõlme seotud lina. Ristil figuuri jalge all olevad pealuu ja ristatud kondid viitavad legendile, mille kohaselt Kristus olevat Kolgata mäel risti löödud kohal, kuhu oli maetud Aadam. Kujutusviis on meisterlik ja elav, dramaatika asemel on ülev rahu.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 30.08.2007.