Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Graafiline leht "Kristuse ristilt võtmine", 1843 (paber, lito)
Mälestise registri number 17311
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.08.1998
Registreeritud 28.08.1998
Mälestise vana number 247-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Paber, Objekt, Graafika.

Mälestise tunnus


Graafiline leht “Kristuse ristilt võtmine” on näide 19. saj. graafikast. Mälestis moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 24.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud 1980. aastail.

Sisestatud: 30.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paber.
Tehnika: litograafia.
Autor, valmistamise koht: Daniello Ricciarelli da Volterra dipinse P. Toschi incese in Parma Dubblicata a Mannheim da Antonio Fontaine
Dateering: 1843
Mõõtmed: kõrgus 86,5 cm; laius 56,3 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): All kiri Daniello Ricciarelli da Volterra dipinse P. Toschi incese in Parma Dubblicata a Mannheim da Antonio Fontaine 1843.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kristuse ristilt võtmine põhineb Uue testamendi kirjakohtadel (Mt.27:57–60; Mk.27:57–60; Lk.23:50–54; Jh.19:38–42). Pildil on valgustatuse abil kujundatud kaks keskpunkti: esiteks lehe keskel malbe magava lapsena mõjuv Kristuse surnukeha, mida sõdurid ja jüngrid on redelitel roninud ristilt maha võtma; ja teiseks risti all vasakul olev naiste grupp, mille keskmeks on südamevalust minestanud Jeesuse ema Maarja, keda teised ahastuses naised püüavad toibutada. Paljufiguuriline kompositsioon on teostatud Michelangelo jõuliselt lopsakas ja dünaamilises laadis; eksponeeritud on nii hingepiinad ja ahastus kui tugevate kehade vormikas muskulatuur ja voogav kangamass.
Koostas Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 30.08.2007.