Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17502
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 132
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.12.16

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast üsna korrapärast ümmargust kivivaret, mis koosneb tihedalt laotud raudkividest. Mälestise läbimõõt põhja-lõuna suunal on 8,5 meetrit, ida-lääne suunal 9,5 meetrit. Mälestise kõrgus on 70-80 cm. Hajali kalme peale on juba talude ajal veetud raudkive, mälestise läänepoolsesse serva on sisse kaevatud umbes 1,5 meetri pikkune ja sama lai ava. Kalmel kasvavad puud. Mälestise ümber on tasane loopealne maa.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Muraste külas põllumaal, külateest 70 meetrit ida pool, 40 meetri kaugusel Hansu talu hoonest. Kalmest 200 meetrit põhja poole jäävad Mardi suured kivikalmed (reg nr 17504-17505), 280 meetrit lõunasse jääb kultusekivi (reg nr 17508).

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis registreeriti G. Niggoli poolt Keila kihelkonna kirjelduses 1922. aastal. Riikliku kaitse alla võeti mälestis 1964. aastal ning pass koostati V. Lõugase juhendamisel 1971. aastal . Mälestis kandis vana registri järgi numbrit 132. Kalmest leide ei teata. Tõenäoliselt pärineb kalme I aastatuhandest eKr.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.09.2014.