Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Mardi suured kalmed"
Mälestise registri number 17505
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 134
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.12.16

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Mardi suured kalmed on rajatud kergele nõlvakuservale, millest kagu poole maapind aeglaselt madaldub. Kalmed asuvad põldude ja avarate kultuur-rohumaade piiril. Umbes 60 meetri kaugusel kalmest asub kitsas vesine nõgu, mis piirab poolkaares kalmete ümbrust. Kalmete juures on muld kividerikas, tuhkjas ja pruun.
Kalme nr. 17505 on edela-kirde suunas ovaalne küngas, mille põhjaots on üsna järsuks ja selgepiiriliseks küntud. Suurim laius põhja-otsal on 12 meetrit. See mõõt on võetud kalme üsna selgepiirilisest lääneservast kalme kivikeha tõenäolise piirini idapoolsel küljel. Künka enda nõlvak langeb siit edasi allapoole veel 6 meetri ulatuses. Kõrguste vahe künka harja ja jalami vahel on kuni 2,5 meetrit. Lõunapoolses osas aheneb kalmekünka kõrgm osa kuni 8 meetrini, kuid madalama kontuuri laius on 13 meetrit. Üldse on kalme põhja-poolne osa palju kompaktsem ja selgepiirilisem.

Sisestatud: 30.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Muraste küla maadel. Mälestis jääb Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee (A 11390) 13 kilomeetril lõuna poole, mööda külavaheteed 230 meetrit. Kalmed asuvad tee ääres, puude ja põõsastega kaetud maalapil. Kalmete kohal kulgeb elektriliin. Üle kalmete lõunaosa jookseb kiviaed.

Sisestatud: 07.09.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub tõenäoliselt I aastatuhande esimesse poolde. Mardi suured kalmed on registreeritud G. Niggoli koostatud Keila kihelkonna kirjelduses 1922. aastal. Leide kalmest ei teata. Mälestis võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal. 1971. aastal koostati mälestise pass, mis kandis vana registri järgi numbrit 134.

Sisestatud: 07.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 14.09.2014.