Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17515
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 141
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.10.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.08.2006.

Mälestise kirjeldus


Vahetult maanteest lõunasse jääv kalme on ümbritsevast maastikust järsuservaliselt pool meetrit kõrgem platoo, kalme eristub muust alast ka taimkatte poolest. Kalme mõõtmed on põhja-lõuna suunas umbes 40 meetrit ja ida-lääne suunas 35 meetrit. Arvatavasti on kalmet osaliselt lõhkunud praegugi veel märgatav rohtunud tee, mis suundub kagu-loode suunas maanteele.

Sisestatud: 01.08.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Rannamõisa-Sõrve-Liikva maantee ja kunagise Sõrve raudtee ristumiskoha lähedal, maanteest lõuna pool (vt KKT Lisa 1. Kultuurimälestiste Kultusekivi (reg nr 17523) ja Kivikalmed (reg nr 17515-17516) asukoha skeem). Kalme asub lagedal, väheste põõsastega väljal. Lähedusse, kalmest lääne poole jääb kultusekivi (reg nr 17523) ja lõunasse teine kalme (reg nr 17516).

Sisestatud: 01.08.2006.

Mälestise ajalugu


Lähestikku asetsevad kalmed on mälestistena tuvastatud juba 1920. aastatel. Nõukogude perioodil olid kalmed muinsuskaitse all. Kalme kandis vanas registris numbrit 141.

Sisestatud: 02.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil. (Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.)

Sisestatud: 01.08.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.09.2014.