Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17516
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 142
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.08.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalme kerkib muust maastikust esile umbes poole meetri kõrguselt, pind on tugevalt kamardunud, kuid siin seal on märgatavad raudkivid. Kõrgema ning muust alast erineva taimkattega ala vaatlusel võib oletada, et tegemist võib olla 2-3 kõrvuti rajatud kalmega, mille läbimõõdud on umbes 20-30 meetrit.

Sisestatud: 02.08.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Rannamõisa-Sõrve-Liikva maantee ja kunagise Sõrve raudtee ristumiskoha lähedal, maanteest lõuna pool (vt KKT Lisa 1. Kultuurimälestiste Kultusekivi (reg nr 17523) ja Kivikalmed (reg nr 17515-17516) asukoha skeem). Kalme asub lagedal, väheste põõsastega väljal. Lähedusse, kalmest loode poole jääb kultusekivi (reg nr 17523) ja kirdesse teine kalme (reg nr 17515).

Sisestatud: 02.08.2006.

Mälestise ajalugu


Lähestikku asetsevad kalmed on mälestistena tuvastatud juba 1920. aastatel. Nõukogude perioodil olid kalmed muinsuskaitse all. Kalme kandis vanas registris numbrit 142.

Sisestatud: 02.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil. (Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.)

Sisestatud: 02.08.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.09.2014.