Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17522
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 2250
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 01.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kunstlike lohkude olemasolu kivil.

Sisestatud: 31.08.2004.

Mälestise kirjeldus


Kivi kõrgus maapinnast on ligemale meeter, ümbermõõt 9,5 meetrit. Kivi pealispind on suhteliselt lame. Kivil paiknevad lohud asuvad kõik kivi pealmisel küljel. Kaks üsna selget lohku on näha kivi kõrgemal harjal, neist veidi madalamal ida pool on üks lohk. Neljas, üsna tõenäoline lohupõhi paikneb kivi harja lõunapoolses osas. Lohkude läbimõõt on 6-7 cm ja nende praegune sügavaus on 1-3 cm.

Sisestatud: 31.08.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi paikneb Sõrve küla tuumikust kagus. Kivi asub Aidavahe talu juurde viiva külavahetee ääres, jäädes sellest edela poole. Kaugus teest on ligemale 7 meetrit. Kivi paikneb kuival kõrgemal alal. Kivi ümbrus on võsastunud, seal kasvavad ka mõningad suuremad lepad

Sisestatud: 31.08.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööd hõlmab 10 m laiuse ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 31.08.2004.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 03.10.2014.