Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 17532
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
Mälestise vana number 376-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 11.07.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 02.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ümara põhiplaaniga, ida-lääne suunas ovaalsemat, pealt kumerat kivi. Tema pikkus on ida-lääne suunas 1,3 m, laius põhja-lõuna suunas 1,1 m , kõrgus 0,9 m. Kivi pealispinnal leidub kagu-loode suunas piklik ovaalne looduslik lohk, mille pikkus on 0,5 m, laius 0,4 m ja sügavus 10-12 cm.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tutermaa küla maadel. Tallinn-Paldiski maanteest (A8) jääb mälestis 620 m kagusse, Tutermaa külakeskusest väljuvast teest 120 m kirde poole. Mälestis jääb karjatee hargnemiskoha lähedusse, põhjapoolse teeharu äärde. Looduslikult asub kivi kõrgemal paepealsel, söötis rohumaa võsastunud nurgas.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise ajalugu


Tuginedes kuuldustele ohvrikivist, kaevasid kohalikud elanikud kivi teda katnud savikihi alt välja. Mälestisena registreeriti kivi 1979. aastal. Samal aastal koostati Mati Mandel`i poolt mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 376-k.

Sisestatud: 02.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.10.2014.