17533 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17533 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 29.09.1998 |
Registreeritud | 29.09.1998 |
X-koordinaat | 518010.17 |
Y-koordinaat | 6584115.00 |
Mälestise vana number | 233-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 01.04.21
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestis paikneb kõrgel endisel kadakasel karjamaal ning kujutab endast ümardunud nurkadega kolmnurkse põhiplaaniga rohtukasvanud umbes 22x15 m suurust küngast. Kalme kerkib ümbritsevast alast kuni 1 m kõrgemale. Mälestise lõunaossa on kunagi kaevatud umbes 1,5 m sügavune suur auk, mis ulatub ümbritsevast maapinnastki veel 0,8 m sügavamale. Pole päris selge, kas auku ümbritsev, 1 m laiune ja 0,5 m kõrgune rohtukasvanud sõõrjas vall on kalme puutumatu osa või moodustunud august välja loobitud kividest ja mullast. Äärmises lõunaosas leidub vallis 1 m laiune ava. August põhja poole jääb põhja-lõuna suunas 7,5 m pikkune ja ida-lääne suunas 6-8 m laiune, pealt murukamarasse kasvanud kompaktne kalmekiht, mis tõuseb ümbritsevast alast 0,9 m kõrgemale. Kalme kitseneb põhja suunas, kusjuures põhjatipu külgedele on korjatud 2 m laiuselt ja 4 m pikkuselt 0,5 m kõrgune kiht kive. Kalme lõunaossa kaevatud augu põhjaservast leiti savinõukild ja põletamata inimluid. Kalme koosneb raud- ja paekividest ning tumedast mullast. Kalme on osaliselt hävinud. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Türisalu külas, Vääna-Keila-Joa kõrvalmaantee (A11141) 5,5 kilomeetril 150 m teest edelas. Mälestis asub elumajade keskel, kruntidevahelisel kadakasel söötis maaalal. Üle mälestise jookseb kõrgepingeliin. |
Ajalugu Mälestist kasutati matusepaigana ilmselt I aastatuhande I poolel. Mälestis avastati 1973. aastal Mati Mandel`i poolt. Samal aastal koostati mälestise pass. 1974. aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks vana registrinumbriga 233-k. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates. |
Aruanded Vedru, G. 2007. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Türisalu külas Harku vallas (Keila kihelkond) Harjumaal 2007.a. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |