Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17534
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 153
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.07.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 08.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Sporaadiliselt levinud asulakoha kultuurkiht on üldiselt mattunud (luite)liiva alla. Kohati on kultuurkiht säilinud väga hästi, kuid teisal on seda hilisema inimtegevuse poolt lõhutud.

Sisestatud: 03.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Jägala Jõesuu linnamäe asulakoht paikneb Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas. Linnus asub Jägala jõe paremal kaldal, 1,3 km kaugusel merest. Jõgi ümbritseb linnamäge lõunast ja läänest, idas paikneb hüdroelektrijaama paisjärv. Linnamägi on rajatud looduslikule neemikule, mida põhjast eraldab muust maast 190-200 m pikkune vall. Kaitsealune asulakoht paikneb linnuse vallist põhja ja kirde pool.

Sisestatud: 03.11.2010.

Mälestise ajalugu


Jägala Jõesuu linnamäe asulakohalt saadi esimesed leiud 20. sajandi alguses ning muistist mainitakse mitmetes arheoloogiaalastes kirjutistes. 2008. aastal uuris linnust, asulakohta ja nende lähemat ümbrust arheoloog A. Kriiska. Nimetatud uuringute käigus kogutud leiumaterjal võimaldab asulakoha dateerida vanemasse (500 eKr – 450 eKr) ja keskmisesse rauaaega (450-850 pKr).

Sisestatud: 03.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 13.04.2012.

Aruanded


Kajak, K. 2007. Jägala konserveerimisaruanne. TÜ 1444.
Lõhmus, M. & Oras, E. 2008. Arheoloogilised välitööd Jägala Jõesuu linnamäel (reg nr 17535) ja sellest põhja jääval asulakohal (reg nr 17534).

Sisestatud: 14.09.2010.

Meedia


Lõhmus, M., Oras, E. 2008. Archaeological research at Jägala Jõesuu hillfort and its closest surroundings. — Tamla, Ü., toim. 2008. Arheoloogilised välitööd Eestis 2007 / Archaeological Fieldwork in Estonia 2007, 37;
Kriiska, A., Rappu, M., Tasuja, K., Plado, J., Šafranovski, J. 2009. Archaeological research in Jägala. — Oras, E., Russow, E., toim. 2009. Archaeological Fieldwork in Estonia 2008 / Arheoloogilised välitööd Eestis 2008. 37–39.

Sisestatud: 03.11.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.08.2014.