Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 17535
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 152
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Triin Äärismaa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht, kaitserajatiste jäänused, kirjalikult fikseeritud pärimus, maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 04.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Jägala Jõesuu linnamägi asub Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas. Linnus on Jägala jõe paremal kaldal, 1,3 km kaugusel merest, jõekäärus. Jõgi ümbritseb linnamäge lõunast ja läänest, idas paikneb hüdroelektrijaama paisjärv.
Linnamägi on rajatud looduslikule kolmnurkja põhiplaaniga neemikule, mille kõrgus jõest on 15-18 m. Põhjast on linnamägi eraldatud muust maast välisküljelt 6-7 m ja siseküljelt 2 m kõrguse valliga. Ida-lääne suunaline vall on 190-200 m pikk, mis läänepoolses osas on ebamäärane ja laialivalguv. Valli astang on arvatavasti suuremalt jaolt looduslik ja moodustunud Litoriinamere randvalli-astanguna.
Linnamäe õueala on ebaühtlase reljeefiga, mis koosneb tuiskliivast ja selle luidetest. Linnamäe põhjaosas vahetult valli taga on 40-50 m laiune tasane vöönd, mille lõunapoolsel piiril on kirde-edela suunaline 1-1,5 m kõrguste luidete ahelik.
Linnuseõue põhja- ja lääneosas on sporaadiliselt säilinud kiviaegse asulakoha kultuurkiht. Asula paikneb praegu 17–18 m kõrgusel üle mere pinna, kuid esimesel kasutusetapil tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal oli tegemist Litoriinamere rannalähedase saarekesega. Neoliitikumi teisel poolel, hilise kammkeraamika kultuuri perioodil jäi asulakoht Limneamerest kaugele ja oli seotud jõega.

Sisestatud: 02.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Jägala Jõesuu linnamägi asub Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas. Linnus on Jägala jõe paremal kaldal, 1,3 km kaugusel merest, jõekäärus. Jõgi ümbritseb linnamäge lõunast ja läänest, idas paikneb hüdroelektrijaama paisjärv.

Sisestatud: 03.11.2010.

Mälestise ajalugu


Jägala Jõesuu linnamäge kui kaitserajatist mainitakse teaduskirjanduses juba 19. sajandil. Esimesed arheoloogilised uuringud viidi läbi juba sama sajandi lõpul (A. Friedenthal). Kiviaja asulakoht linnamäel avastati 1917. aastal. 1920-1923 uurisid linnust ja kiviaegset asulat A. Spreckelsen ja A.M. Tallgren, 1923 osales uuringutel ka A. Friedenthal. Samal aastal tegi linnamäel kõrguste mõõtmisi Soome kiviaja uurija J. Ailio. Mälestise passi koostas arheoloog Tanel Moora 1972. aastal. 1985 kaevas linnamäe põhjaosas prooviauke E. Tõnisson, 1999 uuris linnuse lõunaosa A. Lavi. 2005 uurisid põhjavalli ja kiviaja asulakohta K. Johanson ja M. Veldi. 2007 kaevati samuti valli ning uuriti ümbritsevat maastikku M. Lõhmuse ja E. Orase poolt ning 2008.-2009. aastal kaevas nii linnusel kui ka linnuse ümbruses A. Kriiska.

Sisestatud: 08.07.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Linnuse kaitsevööndi põhjapiir kattub Rebala muinsuskaitseala (reg nr 27015) piiriga.

Sisestatud: 04.12.2007.

Aruanded


Kajak, K. 2007. Jägala konserveerimisaruanne. TÜ 1444.
Lavi, A. 2002. Aruanne inspektsioonireisist Jägala linnamäe piirkonda.
Lõhmus, M. & Oras, E. 2008. Arheoloogilised välitööd Jägala Jõesuu linnamäel (reg nr 17535) ja sellest põhja jääval asulakohal (reg nr 17534).

Sisestatud: 14.09.2010.

Meedia


Linnuse kohta vt täpsemalt:
- Tõnisson, E. 1966. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 122-123;

- Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. Tallinn, 295;

- Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tallinn 1989, 153;

- Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Tallinn 1997, 17-18;

- Vedru, G. 2001. Põhja-Eesti muistsest rannikuasustusest. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5:2, 120;

- Johanson, K., Veldi, M. 2006. Archaeological excavations at Jägala hillfort. — Tamla, Ü., toim. 2006. Arheoloogilised välitööd Eestis 2005 / Archeological fieldwork in Estonia 2005. 29–40;

- Lang, V. 2007. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu, 94-95;

- Lõhmus, M., Oras, E. 2008. Archaeological research at Jägala Jõesuu hillfort and its closest surroundings. — Tamla, Ü., toim. 2008. Arheoloogilised välitööd Eestis 2007 / Archaeological Fieldwork in Estonia 2007. 27–42;

- Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Toim. ja täiendanud A. Mäesalu ja H. Valk. Muinasaja Teadus 20, Tartu-Tallinn, kaasautorid M. Lõhmus ja E. Oras, 189-191;

- Kriiska, A., Rappu, M., Tasuja, K., Plado, J., Šafranovski, J. 2009. Archaeological research in Jägala. — Oras, E., Russow, E., toim. 2009. Archaeological Fieldwork in Estonia 2008 / Arheoloogilised välitööd Eestis 2008. 36–52.

Ajakirjandusest:
- Arheoloogid avastasid Jägalas maapõuest haruldase puidust kaitseehitise
http://www.epl.ee/artikkel/396653

- Jägala linnamäel uuritakse Eesti suurimat linnust
http://www.epl.ee/artikkel/394526

- Arheoloogid avastasid Jägalast maapõues kaitseehitise
http://www.postimees.ee/180807/esileht/siseuudised/277773.php

- Muistne linnus osutus arvatust ligi tuhat aastat vanemaks
http://www.epl.ee/artikkel/395997

Sisestatud: 14.09.2007.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 05.08.2014.