Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17539
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 2014
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.02.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht pole kogu oma levialal ühesuguse paksusega – kohati on see mitmekihiline, olles tekkinud mitmel kasutusperioodil, teisal on see ühekihiline, sporaadiliselt pole kultuurkihti tekkinud või see on hilisema inimtegevuse käigus hävinenud. Oletatavalt on erineva kultuurkihi paksusega alad tingitud ka toonases külas paiknenud majanduskompleksidest ja nendevahelistest kultuurkihi ladestumise mõttes vähem intensiivsetest aladest. Asulakohalt on leitud mitmeid ehitiste ja rajatiste jäänuseid (nt kahe hoone jäänused, mitmed koldeasemed ja ahjuvared, mitmed kuni 2,5 m x 1,5 m suurused ja 0,7 m sügavused süvendid - nn majapidamislohud) (Lang, V. 1996, 105-106).

Sisestatud: 30.11.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Iru linnamäe lähiümbruses, sellest põhja pool on laialdastel aladel avastatud muinasaegse nn Iru avaasula kultuurkihti. Asula kunagist suurust pole enam võimalik kindlaks teha, sest suur osa kultuurkihist on piirkonnas viimase nelja aastakümne jooksul toimunud elamuehituse käigus hävinud.

Iru linnamägi (rahvapärase nimetusega Linnapära, ka Linnapere) paikneb Pirita jõe paremkaldal, jõekäärus, jäädes 10 km Tallinna keskusest ida poole.

Sisestatud: 30.11.2012.

Mälestise ajalugu


Iru linnuse tuvastas esimesena baltisaksa arheoloog Artur Spreckelsen. Tuntuks sai muistis tänu Artur Vassari poolt ajakirjanduses avaldatud sõnumile 1922. aastal, järgmisel aastal kirjeldas linnamäge üksikasjalikult arheoloog Erik Laid. Arheoloogilised kaevamised on Irus toimunud 1936-1938 Richard Indreko ja A. Vassari juhtimisel, viimane uuris linnust ka aastatel 1952-1958. Valter Lang kaevas Irus aastatel 1984-1986.

Avaasula uurimine on toimunud paralleelselt linnuse uuringutega, saades alguse 1936. aastal. Lisaks A. Vassarile on asulat uurinud ka Evald Tõnisson (1967), Vello Lõugas ja Ülle Tamla (1976) ning Marika Mägi (2006).

Iru muistne asulakoht on olnud kasutusel 7.-13. sajandini pKr.

Mälestis võeti riikliku kaitse alla 1973. aastal ning Eesti Vabariigi Muinsuskaitseseaduse alusel 1998. aastal.

Vt lisaks:
Lang, V. 1996. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. I–II. Muinasaja teadus, 4. Tallinn, 33-118.
Mägi, M. 2007. Iru linnusest Püha Birgitta kloostrini. Merenduslik kultuurmaastik Pirita jõe alamjooksul. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 4, 17 - 40.

Sisestatud: 30.11.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 30.11.2012.

Aruanded


Treuman, K. 2011. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Jõelähtme vallas (Jõelähtme Kihelkonnas) Iru külas asulakoha (reg nr 17539) kaitsevööndis.

Sisestatud: 01.04.2012.

Meedia


Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tallinn 1989, 144;
Lang, V. 1996a. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. Summary: Prehistoric Rävala. Antiquities, Chronology and the Establishment of Farming Settlement in North-West Estonia, with Special Reference to the Area on the Lower Reaches of the Pirita River. I–II. Muinasaja teadus, 4. Tallinn, 104-118.

Sisestatud: 03.11.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.08.2014.