17545 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17545 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564213.70 |
Y-koordinaat | 6589654.71 |
Mälestise vana number | 2252 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 29.07.19
Menetleja: Arheoloogiapärandi osakonna juhataja, Helena Kaldre
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestis on põhiplaanilt ümmargune, korrapärane kivikirstkalme. Kalme kõrgus ümbritsevast maapinnast on läänepoolsel küljel 1,1 m, edela ja loode suunal 0,8 m. Kalme ida ja kaguosa on mõnevõrra lõhutud ja tasandatud ning seal sulavad kalme servad märkamatult ümbritseva maapinnaga kokku. Ülejäänud kolmveerandi ringi ulatuses on kalmel järsk serv. Kalme läbimõõt on umbes 16 m. Kalme pealispinnal on jälgitavad mitmed tugevasti kamardunud lohud, märgid kunagisest lõhkumisest. Edelapoolses sektoris on kalme pealispinnast väljas paar suuremat raudkivi. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn-Narva maanteest (põhimaantee nr 1) lõuna pool, Jõelähtme–Kostivere teest (kõrvalmaantee nr 11109) läänes, ristmikust Narva maanteega 130 m edelas. Kalme on Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 100 m kaugusel lõunaedelas, jõe paremast kaldast umbes 55 m kaugusel idas. Rebala Muinsuskaitseala keskus-muuseumi hoonest jääb kalme 125 m kaugusele edelasse. Kalmest u 20 m idas, kalme ja Kostiverre mineva tee vahel on mingi hoone vundamendi jäänus. |
Ajalugu Kivikalme (reg nr 17545) avastas kodu-uurija Oskar Raudmets 1973. aastal ning näitas seda arheoloogidele, samal aastal võeti objekt mälestisena kaitse alla. Muistise passi koostas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal. Kalmel ei ole toimunud arheoloogilisi uurimistöid. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |