17552 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17552 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564788.96 |
Y-koordinaat | 6589329.84 |
Mälestise vana number | 106-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Mälestis on ligikaudu ümmarguse põhiplaaniga kivikangur, mille läbimõõt on ida-lääne suunas 11–12 m ja põhja-lõuna suunas 13,5 m. Kalme on pealt tihedasti kamardunud ja kivid ei paista maapinnale. Kalme pealispind on kumer, nõlvad on lauged, libamisi ümbritseva maapinnaga kokkusulavad. Kalmeservad on madalamad lõuna- ja kirdeküljel, kus kalme ei kerki üle poole meetri ümbritsevast maapinnast, teistest külgedest on kalme 0,6 m kõrge. Kalme lauged nõlvad viitavad sisemuses olevale paekividest ringmüüri jäänustele, mis varisedes muudavad kivikirstkalme tavaliselt laugemanõlvaliseks kui raudkividest ringmüür. Kalmepind on lõuna-, kagu- ja mõnevõrra ka lääneservas nõgus, mis viitab kunagisele lõhkumisele. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn-Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 260 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 680 m kaugusel kagus. Kalme on Jõelähtme–Kostivere teelt (kõrvalmaantee nr 11109) kohe pärast Rebala muinsuskaitseala keskus-muuseumit kagusse keeravalt taludeni viivast teest 100 m kirdes, Kostivere tee ristmikust 590 m kaugusel. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17552) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |