Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17558
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 564990.88
Y-koordinaat 6589419.75
Mälestise vana number 112-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2010.

Kirjeldus


Kalme (reg nr 17558) asub mälestistest (reg nr 17556–17557) 7 m kaugusel lääne–loode suunas (290°). Mälestis on põhiplaanilt ümmargune korrapärase ehitusega kivikangur, mis on lage ja pealt tihedasti kamardunud. Kalme lõunapoolne nõlv on võrdlemisi madal (0,3 m), sest selles suunas kalmealune maapind kerkib. Ülejäänud külgedel, eriti põhja pool, on kalme kõrgus ümbritsevast maapinnast kuni 1 m. Selge kontuuriga kalme läbimõõt on 10,5-11 m. Kalme pealispind on suhteliselt tasane, välja arvatud paar suuremat kuni 0,2 mm sügavust nõgu , kust on nähtavasti materjali võetud. Lohud on kamardunud.

Sisestatud: 28.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Mälestisterühm (reg nr 17556–17562) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 110 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 800 m kaugusel kagus. Kalmegrupp jääb Narva maantee 23,75 kilomeetril endiste kuivatite juurest Paemurru ja Väljari taludeni pööravalt teelt u 70 m ida poole. Kalmegrupp on ida–lääne suunas u 90 m pikkusel ja põhja-lõuna suunas u 30 m laiusel alal. Kalme (reg nr 17556) paikneb servapidi kiviaia all, teised jäävad ridamisi nimetatud kalmest lääne poole.

Sisestatud: 27.11.2010.

Ajalugu


Kalme (reg nr 17558) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega.

Sisestatud: 27.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt.
Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.
Pronksiajal, maastikul kõrgematel kohtadel rühmiti paiknevatesse ümara põhiplaani ja keskse kivist kirstuga kivikirstkalmetesse maeti surnuid valdavalt põletamata. Samasse aega jäävad ka siinsed üksikud laevkalmed. Umbes alates aastast 500 eKr kuni ajaarvamise vahetuseni rajati kindlama struktuurita kangurkalmeid, kuid valdavalt siiski korrapärastest ida-läänesuunalistest taranditest koosnevaid tarandkalmeid. Neisse maeti surnud enamasti põletatult, kuid on leitud ka põletamata luudega tarandkalmeid. Keskmisel rauaajal kasutati matmispaikadena jätkuvalt tarandkalmeid, uue traditsioonina levis kivivarekalmete ja alates 10. sajandist Saaremaal kiviringkalmete rajamine. Enamik noorema rauaaja kivikalmetest on põletusmatustega. Tarandkalmed ja korrapäratu struktuuriga kivikalmed jäävad üksikult kõrgematele küngastele ja seljakutele põllumaade keskel, vaid Lõuna-Eestis asetseb osa tarandkalmeid rühmiti.

Sisestatud: 05.08.2014.