17558 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17558 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564990.88 |
Y-koordinaat | 6589419.75 |
Mälestise vana number | 112-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme (reg nr 17558) asub mälestistest (reg nr 17556–17557) 7 m kaugusel lääne–loode suunas (290°). Mälestis on põhiplaanilt ümmargune korrapärase ehitusega kivikangur, mis on lage ja pealt tihedasti kamardunud. Kalme lõunapoolne nõlv on võrdlemisi madal (0,3 m), sest selles suunas kalmealune maapind kerkib. Ülejäänud külgedel, eriti põhja pool, on kalme kõrgus ümbritsevast maapinnast kuni 1 m. Selge kontuuriga kalme läbimõõt on 10,5-11 m. Kalme pealispind on suhteliselt tasane, välja arvatud paar suuremat kuni 0,2 mm sügavust nõgu , kust on nähtavasti materjali võetud. Lohud on kamardunud. |
Asukoha kirjeldus Mälestisterühm (reg nr 17556–17562) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 110 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 800 m kaugusel kagus. Kalmegrupp jääb Narva maantee 23,75 kilomeetril endiste kuivatite juurest Paemurru ja Väljari taludeni pööravalt teelt u 70 m ida poole. Kalmegrupp on ida–lääne suunas u 90 m pikkusel ja põhja-lõuna suunas u 30 m laiusel alal. Kalme (reg nr 17556) paikneb servapidi kiviaia all, teised jäävad ridamisi nimetatud kalmest lääne poole. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17558) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |