Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17568
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 2276
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast püstjate külgedega rändrahnu. Kivi on punakas-roosa, koosneb suurtest kristallidest ning on kergesti porsuv. Kivi ida- ja kaguosa on kõrgem, lääne- ja loodeosa on madalam. Kivi kõrgus põhjaotsal on 1,4 meetrit, lõunaotsal 1 meeter, idaküljel 1,45 meetrit. Kivi läbimõõt põhja-lõuna suunas on 4,45 meetrit ja ida-lääne suunas 3,4 meetrit. Kivi pnm pealt üsna lame. Kivi kaguosas on üks 0,5 meetri läbimõõduga lohk või nõgu, milles tavaliselt on kogu aeg vett. Keset kivi on üks selge kunstlik lohk, mille läbimõõt on 8 sentimeetrit ja sügavus 1,6 sentimeetrit. Kuna kivi pind on enamasti porsunud, siis võib arvata, et lohkude algne arv on olnud suurem. 2-3 kahtlast lohku on kivil veel näha.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Jõelähtme külas, Tallinn-Narva põhimaanteest (A1) lõuna pool, mööda Jõelähtme-Kostivere kõrvalmaanteed (A 11109) 280 meetrit. Mälestis jääb teest 60 meetrit kagusse üles küntud põllumaale.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise ajalugu


Kivi on esmakordselt registreeritud ja arheoloogidele kätte näidatud O. Raudmetsa poolt 1972-1973. aastal. Kivi on esitatud kaitse alla võtmiseks 1973. aastal. 1977. aastal koostati V. Lõugase poolt mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 2276.

Sisestatud: 12.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 06.08.2014.