Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17570
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 2278
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on madal, lai, kolmnurkse üldkujuga rahn, mis koosneb roosast peeneteralisest kivimist. Kivi pealispind on lame ja koosneb kolmest astangust: kõige kõrgem on põhjanurk (60 cm) ja kõige madalam lõunanurk (25 cm). Kivi laius on loode–kagu küljel sama suur kui läbimõõt loode-kagu suunas (u 3 m). Kivi kõrgeimal põhjanukil on teineteisest 17 cm kaugusel kaks selget kunstlikku lohku (läbimõõt 6 cm, sügavus 1–2 cm). Üks lohk on jäänud lääneküljel madalamaks, sest siit on u 1 cm paksune kiht kivilt maha koorunud. Koorumine paistab jätkuvat.
(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal V. Lõugase tehtud mälestise passi põhjal.)

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis (reg nr 17570) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 360 m põhjakirdes. Kivi on Jõelähtme jõge ületavast Vana-Narva maantee sillast (mälestis reg nr 2724) u 270 m kaugusel kirdes, Allika talust 70 m kaugusel kagus, Jõelähtme jõe vasakust kaldast 40 m loodes.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise ajalugu


Lohukivi (reg nr 17570) avastas 1973. aastal kodu-uurija Oskar Raudmets. Kivi võeti samal aastal mälestisena muinsuskaitse alla. Muistise passi koostas arheoloog Vello Lõugas 1977. aasta septembris.

Sisestatud: 29.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 06.08.2014.