Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17571
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 135-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on suur lõhkine rändrahn, mille suuremal ja kõrgemal põhjaosal on väikesed kunstlikud lohud. Kivi kõrgus on 2,2 m, kivi läbimõõt edela–kirde suunas 3,4 m. Kivi idapoolse osa küljest on lahti murtud kaks suurt tükki, mistõttu pole kivi endist ümbermõõtu ja kagu–loode suunalist laiust võimalik anda. Kivi suurem säilinud loodepoolmik on u 2 m lai. Kivi kirdekülg on ebatasane, kuid üldiselt püstloodis, samuti põhjaots. Kivi loodekülg on u 45° all kallak ja kivi lõunaedela külg püstjas. Kivi lõunakagu külg on ümaraks kulunud, mistõttu peab arvama, et kivi on juba ammusest ajast olnud lõhkine või pragunenud. Kivi kolmnurkse kujuga pealispind on tugevasti kaldu loode suunas, kus kõige madalamas osas paikneb selge 7–8 cm läbimõõduga ja 2 cm sügavune lohk. Nõrgem ja madalam lohk (läbimõõt 5–5,5 cm, sügavus 0,6 cm) asub eelmisest 76 cm lõuna pool. Esimesest lohust 44 cm lõuna pool on kolmas nõrk lohupõhi (läbimõt 4-5 cm, sügavus 0,6 cm).

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis (reg nr 17571) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 460 m lõunaedelas, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 760 m kaugusel kagus. Kivi on Jõelähtme–Kostivere teelt (kõrvalmaantee nr 11109) kohe pärast Rebala muinsuskaitseala keskus-muuseumit kagusse keeravalt taludeni viivast teest 90 m edelas, Kostivere tee ristmikust 680 m kaugusel. Kivi asub põllumaal.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise ajalugu


Lohukivi (reg nr 17571) avastasid 1974. aasta septembris arheoloogid Vello Lõugas ja Ants Kraut (toona veel üliõpilane). Muistise passi koostas V. Lõugas 1975. aasta mais.

Sisestatud: 29.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 06.06.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 06.08.2014.