Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17626
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 01.12.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


Asulakoha kaevamist alustati 1985. a suvel. Asula vanimad jäljed ulatuvad muinasaega, põhiline osa dateeritavast materjalist kuulub aga 16.-17. sajandisse ja järgnevasse aega.

Sisestatud: 11.08.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Aruanded


Treuman, K. 2011. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Jõelähtme vallas (Jõelähtme Kihelkonnas) Loo alevikus arheoloogiamälestiste asulakoht (reg nr 17626) ja kalmeväli (reg nr 17627) kaitsevööndites.
Deemant, K. 1995. Proosa asulakoha 1995. a. uurimistööde aruanne.
Deemant, K. 1992. Proosa asulakoha (Harju mk, Jõelähtme khk). 1992-1994.a. kaevamiste aruanne
Deemant, K. 1992. Proosa asulakoha 1992-1994.a kaevamiste plaanid

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 25.02.2011.