Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmeväli
Mälestise registri number 17627
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 2417
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.04.15

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmeväli.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.
Algsele asukohale rekonstrueeritud kalmed on teadusliku uurimistöö abil kogutud andmete interpreteerimist ja arheoloogia ajalugu tervikuna kajastavad head näited.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated, et Proosal on kalmistu, pärinevad I maailmasõja ajast, kus kaitserajatiste ehitamiselt leiti luid ja muinasaegseid esemeid. Kaitse alla võeti kalmistu 1973. aastal. Uuringud toimusid 1970-1984 (arheoloog K. Deemant, leiud Tallinna Linnamuuseumis). Pärast Eesti Vabariigi taastamist, 1998. aastal võeti nõukogude perioodil kaitse all olnud mälestised vastavalt EV muinsuskaitseseadusele taas kaitse alla.

Suurem enamus mälestise alast on uuringute käigus läbi kaevatud, kuid kalmed on rekonstrueeritud, olles sellega olulised märgid nii varase metalliaja kultuuri tutvustamise kui ka arheoloogiateaduse arengu seisukohalt.

Sisestatud: 19.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Aruanded


Treuman, K. 2011. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Jõelähtme vallas (Jõelähtme Kihelkonnas) Loo alevikus arheoloogiamälestiste asulakoht (reg nr 17626) ja kalmeväli (reg nr 17627) kaitsevööndites.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 11.08.2014.