Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17661
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 211-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 26.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Ala jääb Peterburi teelt Maardu mõisa viivast maanteest O-poole, suhteliselt madalale alale. Osa alast on praegu suurvete ajal liigniiske, osa alast on kaetud lepavõsaga. Eristuvad mõned kõrgemad kohad, neist üks (hoonepõhi) ka kultuurkihiga.

Sisestatud: 08.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht jääb Peterburi teest u 2 km lõuna poole ning Peterburi teelt Maardu mõisa viivast teest vahetult ida poole. Suhteliselt väike ala oli erinevate looduslike oludega: Maardu mõisa teest vahetult ida pool algab lepavõsa, mis ääristab teed 25–60 m vööndina, sellest ida poole jäävad esmalt madalamad alad, kaugemal maapind aga tõuseb. Põhja-lõuna suunas jagavad seda ala kaheks kaks omaaegset ligilähedaselt O-W-suunalist kraavi või oja, mis praeguseks on kuivad, ent milles kasvab niiskuslembene taimestik.

Sisestatud: 08.06.2009.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastasid Valter Lang, Jüri Peets ja Rein Visnap 1992. aastal arheoloogilise maastikuinspektsiooni käigus.
2007. aastal tehti asulakohal eeluuringud, kuna selle omanik soovis jagada ala elamukruntideks (Vedru, G. 2007. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Maardu külas Jõelähtme vallas 2007. aastal). Nende töödega selgitati välja, et asulakoha kultuurkihti laiemal alal säilinud ei ole. Kultuurkiht leiti vaid piiratud alal, kus ilmselt on tegu omaaegse hoone põhjaga. Midagi dateerivat ega hoone iseloomu selgitavat eeluuringute käigus leida ei õnnestunud.

Sisestatud: 08.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 26.11.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.08.2014.