Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17667
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 161-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.06.2004.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub suurema põllumassiivi põhjaservas. Põhiplaanilt on kalme edela-kagu suunas ovaalne kõrgendik. Kalme pikkus on 27 m, laius ligemale 16,5 m. Kalme lõuna ja kagu osas on kalmeserv üsna järsk ja selge. Sellisena jätkub kalmeserv kuni kirdeotsani. Maapinna langusest tingituna on kalme kagukülg 1,3 m kõrgune, teiselt poolt on kõrgus aga ainult 0,7-1,0 m. Kalme loodekülg on kaarjas, kaguküljel on kalmeserval nõgusus, millest on tõenäoliselt juba varem kive võetud. Praegusel hetkel on kalme kirdeossa kuhjatud suures koguses pinnast.

Sisestatud: 07.06.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina.
Kalme paikneb kunagi Maardu külast ja Vandjala külla viinud teest ligemale 65 m lõuna pool.

Sisestatud: 07.06.2004.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17667) avastas ja muistise passi koostas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 22.03.2018.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.