Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17673
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 167-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.02.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur.

Sisestatud: 16.07.2004.

Mälestise kirjeldus


Oletatav kalme asub tuuleveski all. Kalme on kaitse all võetud Veski talu endiselt peremehelt pärinevate andmete põhjal 1974. aastal. Tuulik paikneb künka keskosas, selle läbimõõt on ligemale 8 m.

Sisestatud: 16.07.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mille all kalme ka asub.

Sisestatud: 16.07.2004.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17673) olemasolu tuuliku all oletas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal. Sellele arvamusele jõudis arheoloog vestluses Veski talu toonase peremehega, maastiku visuaalse uurimise ning analoogiate tundmise läbi - on palju näiteid, kus tuulik on rajatud varasemale kivikalmele.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsealustel kalmetel 17673, 17675, 17676 ja 17681 on ühine kaitsevöönd. Kaitsevööndisse kuulub Veski talust lääne pool paiknev kunagine paemurd ning hollandi tüüpi tuuleveski lähiümbrus. Lääne, loode, edela ja lõuna küljel on kaitsevööndi piiriks kiviaed, põhja osas kulgeb piir kümmekond meetrit aiast lõuna pool. Idaosas on piiriks Veski talu hooned, millest kuulub kaitsevöödisse tuulik.

Sisestatud: 16.07.2004.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.