Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17678
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 172-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Kalme on ligikaudu ümmarguse põhiplaaniga, hiljem lõhkumiste tõttu ovaalseks muutunud. Pealt on kalme tugevasti kamardunud, lage, ilma värskete lõhkumisteta. Kalme laele on ligi meetrise läbimõõduga kivi peale veeretatud. Kalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15 m ja ida-lääne suunas 16 m. Kalme kõrgus on ca l meeter. Kalme keskosa on kumeram ja kõrgem servaosadest. Kalmest on paremini säilinud idapoolmik. Lõunaserva on järsult maha lükatud, lääneserva on lükatud madalamaks ja laugeks, nii et kalme piir on siin sulanud märkamatult kokku ümbritseva maapinnaga. Sama kehtib ka põhjaserva suhtes, kuigi siin on kalmepiir paremini jälgitav. Idaserval on näha lõhutud kohas, et kalme koosneb pae- ja raudkividest. Muld ei paista kalmes olema eriti must. Kalme edelaserval on buldooser lükanud ära äärevare ja paljastanud suuremad raudkivid.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub talust lääne pool endise Maardu-Vandjala külavahetee põhjapoolses veeres, teest 10 m kaugusel.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17678) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, kes koostas järgmise aasta märtsis ka mälestise passi.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.11.2003.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.