Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17679
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 173-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub tasasel karjamaal. See on ilus ja tihedasti kamardunud kõrge kangur. Pealt lage ja puhas; ümbrus lage karjamaa, kus on palju üksikuid raudkive. Kalme kerkib kuni l m üle ümbritseva maapinna. Kalme lõuna ja kagu servas on näha keskmise suurusega raudkivide kaarjat rida (6 kivi), millede ees on äärevare. Loodesektori servaosas on samuti paar suuremat sügavasti naa sees istuvat raudkivi. Ka kalme lõunaosas on üsna ridamisi sügavaid raudkive, mis ulatuvad maapinnale. Kalme põhiplaan on üldiselt ümmargune. Kalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15 m ja lääne-ida suunas 15-17 m. Kalme lääneserval liitub kalmega paari m laiune sopp, mis langeb välja kalme korrapärast. Ehkki siingi on kalme läbimõõt ca 15 m, võib see siiski olla ka juurdeehitis või mingi kuhjatis, mis on kalmega ühetaoliselt kamardunud. Kalme ida külg on ilus selge, kalme lääneserv aga laugeks lükatud. Kalme on pealt ilma eriliste lõhkumisjälgedeta. Kõige kõrgem on kalme pind lõuna osas, langedes tasapisi põhja suunas.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub talust ida pool kunagise Maardu-Vandjala tee põhjaveeres, teest 5 m kaugusel.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17679) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, kes koostas järgmise aasta aprillis ka mälestise passi.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.11.2003.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.