Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17684
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 178-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb keset tasast karjamaad, mis kunagi on olnud vist põld. See on ümmarguse põhiplaaniga madal ja tihedasti kamardunud vare, mille ümber kasvavad üksikud põõsad. Kalme on sfäärilise kujuga ning kalmeservad sulavad märkamatult kokku ümbritseva maapinnaga. Kalme koosneb tihedast paekivilademest, milles on üsna pruunikas muld, mis eeldab laibamatustega piirdumist. Kalme kõrgus on 60 cm. Läbimõõt põhja-lõuna suunas 6,7 m ja lääne-ida suunas 6,6 m.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme juurde pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub Veski talust 350 m kirde pool keset lagedat karjamaad.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17684) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, kes koostas järgmise aasta aprillis ka mälestise passi.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.11.2003.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.