Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17685
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 179-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb tasasel lagedal karjamaal, mis kunagi on olnud nähtavasti põld, praegu on kalme ja selle ümbrus osaliselt võsastunud. Maapinnal on kerge langus põhja poole, mistõttu sellelt küljelt on kangru kõrgus samuti silmatorkavalt suurem. Kalme, kõrgus lõuna poolt küljest on 80-90 cm, põhja poolselt küljelt 1,3 m. See on ümmarguse põhiplaaniga kangur, mis on rajatud mingile kergele maapinna kühmule. Kalme on suhteliselt hästi säilinud, tasane ja korralikult üleni kamardunud, selle läbimõõt on ligemale 22 m. Kalme servades murukamarast väljaulatuvad suurte raudkivide nukid viitavad üsna suure läbimõõduga kiviringile või kalme veerde kunagi ammustel aegadel veeretatud põllukivide vööndile. Kalme pealispind ei ole päris ühtlase kõrgusega. On näha, et kalme loode ja kagu sektor on madalamad. Madalam nõgu on ka edela serval. Kalme lääne osas on maapinnal näha paekive, osalt hiljem siia loobitud, osalt vist kalmest välja lükatud. Kalme keskosa on kõige kõrgem ja kompaktsem. Kalme serv on selge vaid põhja ja loode pool, mujal sulavad kalme laugjada nõlvad kokku ümbritseva maapinnaga.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub talust 40O m kirde pool lagedal karjamaal.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17685) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, kes koostas järgmise aasta aprillis ka mälestise passi.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.11.2003.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.