Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17686
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 180-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise kirjeldus


2. Kalme paikneb tasasel lagedal karjamaal, millel on üsna palju
raudkive. See on ümmarguse põhiplaaniga puhas ja tihedasti kamardunud
kangur, mis kerkib üle ümbritseva maapinna 80-90 cm. Kalme läbimõõt
on põhja–lõuna suunas 9 m ja ida-lääne suunas 8,5 m. Kalme on pealt kumer, keskosas kõige kõrgem. Kalme pealispind alaneb lõuna ja edela poole, kus servad on ainult paarkümmend cm kõrged või sulavad laugjalt kokku ümbritseva maapinnaga. Järsem on lääne külg. Kalme loodesektor on üldse tihe ja terve. Kalme servadest ulatuvad välja suuremate raudkivide nukid, mis arvatavasti pärinevad kalmet piiravast ringmüürist. Kohati tundub see ring olema lõhutud, võrdlemisi lage on edela serv, lünklik on osaliselt ka kagu ja ida serv. Kalme lael on mingi tähisena maasse kaevatud raudlatt.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme juurde pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski kere, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub talust 400 m kirde pool, kalmest ca 150 kirde-lääne pool jääb karjäär.

Sisestatud: 27.11.2003.

Mälestise ajalugu


Kalme (reg nr 17686) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, samal aastal koostas ta ka mälestise passi.

Sisestatud: 04.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.11.2003.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.

Sisestatud: 13.08.2014.