Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17692
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 197-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise kirjeldus


Üsna suur rabakivi, mille pealispind on lame. Kivi pealispinnal on 20 tehislohukest, mille läbimõõdud on 5-8,5 cm ning sügavus 0,7-2,5 cm. Lisaks on kivi pealispinnal veel võimalikke lohkude põhju.
Kivi maksimaalne kõrgus ümbritsevast mnaapinnast on u 1,0 m ning läbimõõt kuni 2,75 m.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi asub looduses madalas kohas, kus kevadel on üsna niiske. Kivi ümber kasvab lepavõsa. Maapind tõuseb kivi suhtes märgatavalt ida ja edela vahel, kus asuvad kõrged kuivad põllumaad. Kivi jääb lähimast Reinu talu hoonest u 170 m SSO-poole ning Maardu mõisast Peterburi teele viivast maanteest u 290 m O-poole.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise ajalugu


Kivi (reg nr 17692) avastas Vello Lõugas 1974. aasta mais.

Sisestatud: 05.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäevasem termin: lohukivi) on kivi, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3-10 cm, sügavus 0,5-5 cm. Lohkude põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Ümmarguste lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Meie lähinaabruses (Skandinaavias) hakati lohke kaljusse tegema juba neoliitikumis, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse praegu lohukive umbes 1750. Kõige rohkem on lohukive leitud Põhja-Eestist, vähem Saaremaalt ning vaid üksikuid Lõuna-Eestist. Lohukivide tegemise aja määramine on problemaatiline – lohk ise ei ole dateeritav ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega. Siiski on lohukive peetud Eestis pronksiaegseks kultuurinähtuseks (1800–500 eKr), kuna neid on leitud peamiselt samadelt aladelt kui pronksiaegsete inimeste matmispaiku – kivikirstkalmeid. Teiste muinasaegsete mälestiseliikidega sellist sidet pole võimalik leida. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakuskultusega, kuna kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 13.08.2014.