Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17693
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 198-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise kirjeldus


Suur rändrahn, paistab kaugele. Kivi kõrgus kuni u 2 m, läbimõõt kuni 5 m, sirgete püstjate külgedega. Kivi pealispind madaldub N-S-suunaliselt. Hallikat värvi rabakivi, mureneb hõlpsalt.
Peal on loendatud 12 tehislohku, mille läbimõõdud on 5-8 cm ning sügavused 0,8-2,4 cm.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi paikneb haritaval põllul. Lohukivi reg nr 17692 jääb sellest u 260 m WSW-poole, Reinu talu hooned u 275 m WNW-poole. Kivi jääb Peterburi teelt Maardu mõisa viivast maanteest 540 m O-poole.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise ajalugu


Kivi (reg nr 17693) avastas Vello Lõugas 1975. aasta mais.

Sisestatud: 05.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäevasem termin: lohukivi) on kivi, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3-10 cm, sügavus 0,5-5 cm. Lohkude põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Ümmarguste lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Meie lähinaabruses (Skandinaavias) hakati lohke kaljusse tegema juba neoliitikumis, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse praegu lohukive umbes 1750. Kõige rohkem on lohukive leitud Põhja-Eestist, vähem Saaremaalt ning vaid üksikuid Lõuna-Eestist. Lohukivide tegemise aja määramine on problemaatiline – lohk ise ei ole dateeritav ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega. Siiski on lohukive peetud Eestis pronksiaegseks kultuurinähtuseks (1800–500 eKr), kuna neid on leitud peamiselt samadelt aladelt kui pronksiaegsete inimeste matmispaiku – kivikirstkalmeid. Teiste muinasaegsete mälestiseliikidega sellist sidet pole võimalik leida. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakuskultusega, kuna kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 16.08.2014.