Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17699
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.06.2009.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht jääb tänapäeva Parasmäe küla tuumikus asuvate hoonete alla ja vahele. Osa alast on kasutusel põllu- ja heinamaana.

Sisestatud: 26.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Parasmäe küla tuumikus, kus jääb Nigula, Alt-Liiakse, Uue-Hansu, Vana-Hansu, Toomapõllu, Sassi, Roota 1, Miko ja Aasa talu maadele. Asulakoht jääb kahele poole Kostiverest tulevat teed ning hõlmab u 213 000 m2 suuruse ala.

Sisestatud: 26.06.2009.

Mälestise ajalugu


Külaasemelt kogutud leiud kuuluvad I-II at.

Sisestatud: 26.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 13.04.2012.

Aruanded


Lavi, A. & Toome, T. 2011. Arheoloogilised eeluuringud Harjumaal Parasmäe külas Miko talu maadel.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.-19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 16.08.2014.