17794 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 17794 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 556243.80 |
Y-koordinaat | 6588015.86 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 09.02.17
Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistis asub Saha küla tuumikus, kahel pool Saha-Loole viivat teed, jäädes praegu hoonete alla ja vahele. Muinasasula paiknes laugja seljandiku lääneloode küljel, sellest läände jääb madal heinamaa. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Saha küla vanema osa tuumikus, kahel pool Saha-Loole viivat teed, jäädes praegu hoonete alla ja vahele. Lagedi-Mardu teest jääb asulakoht N-poole. Muinasasula paiknes laugja seljandiku lääneloode küljel, sellest läände jääb madal heinamaa. |
Ajalugu 1984. a toimusid siin arheoloogilised päästekaevamised Valter Langi juhatusel. Kultuurkihi olemasolu tehti kindlaks u 100 m2 suurusel alal, kiht oli väheintensiivne ning osaliselt künniga segatud. Avastati jälgi tuleasemetest, majapidamislohkudest; koha vanim kasutus leidis aset eelrooma rauaajal, hiljem on siin elatud ka 7.–8. sajandil (Lang 1996, 235–238). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |