Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17794
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 556243.80
Y-koordinaat 6588015.86
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.02.17

Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.06.2009.

Kirjeldus


Muistis asub Saha küla tuumikus, kahel pool Saha-Loole viivat teed, jäädes praegu hoonete alla ja vahele. Muinasasula paiknes laugja seljandiku lääneloode küljel, sellest läände jääb madal heinamaa.

Sisestatud: 03.06.2009.

Asukoha kirjeldus


Muistis asub Saha küla vanema osa tuumikus, kahel pool Saha-Loole viivat teed, jäädes praegu hoonete alla ja vahele. Lagedi-Mardu teest jääb asulakoht N-poole. Muinasasula paiknes laugja seljandiku lääneloode küljel, sellest läände jääb madal heinamaa.

Sisestatud: 03.06.2009.

Ajalugu


1984. a toimusid siin arheoloogilised päästekaevamised Valter Langi juhatusel. Kultuurkihi olemasolu tehti kindlaks u 100 m2 suurusel alal, kiht oli väheintensiivne ning osaliselt künniga segatud. Avastati jälgi tuleasemetest, majapidamislohkudest; koha vanim kasutus leidis aset eelrooma rauaajal, hiljem on siin elatud ka 7.–8. sajandil (Lang 1996, 235–238).

Sisestatud: 03.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 03.05.2015.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.