Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17799
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 142-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.02.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 29.06.2004.

Mälestise kirjeldus


Tõenäoliselt on tegemist ümmarguse põhiplaaniga kivikirstkalmega, mille kõrgus ümbritsevast maapinnast on 0,3–0,7 m. Kalme on selgete, järskude servadega, pealt tasane ja enamjaolt tugevalt kamardunud. Kalme lääne osal on näha pinnase teisaldamise jälgi.

Sisestatud: 29.06.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmete juurde pääseb Saha külast Maardu mõisa viivalt teelt Uuevälja talu juurest lõuna suunda viivat teed mööda. Kalmete rühm jääb ülamainitud teest paremale, vana Välja talu hoonete vastas paikneva endise mõisaküüni ning 2002 rajatud elamu ümbrusesse. Kalme paikneb elamust ligemale 6 m lääne pool.

Sisestatud: 29.06.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alustel kalmetel 17799; 17800; 17808; 17801; 17803 ja 17802 on ühine kaitsevöönd, mis paikneb endise mõisaküüni ja 2002 aastal rajatud elamu lähiümbruses, jäädes neist peamiselt kagu poole. Kaitsevöönd hõlmab põhiliselt põhjapoolse osa kiviaiaga piiratud õue alast (endisest karjaaiast), ületades selle ulatuse kirdes ja kagus.

Sisestatud: 29.06.2004.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.09.2014.