Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17806
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 149-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maapealne kivikonstruktsioon, teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise kirjeldus


Ümmarguse põhiplaaniga kuhjatise läbimõõt on u 14 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast u 30 cm. Osaliselt lõhutud. Ümmarguse osaga liitub O-küljel u 6 m laiune ristkülkukujuline osa

Sisestatud: 05.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Lubjaahjumäena tuntud N-S-suunalisel kõrgendikul, mis tõuseb ümbritsevast maapinnast selgesti esile. Koos kirjeldatud kalmega asuvad samal kõrgendikul ka kalmed reg nr 17804, 17805 ja 17807. Kalmed paiknevad samuti ligilähedaselt N-S-suunalises reas, kirjeldatav kalme on S-poolt kolmas. Vahemaa S-pool asuva kalmega nr 17805 on u 20 m, N-pool asuva kalmega reg nr 17807 aga u 25 m. Kapeti talu eluhoone jääb kalmest u 150 m ONO-poole. Lagedi-Maardu maanteest jääb kalme u 210 m S-poole.

Sisestatud: 05.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 20.06.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.09.2014.