Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17840
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 48-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 05.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune, tema läbimõõt põhja-lõuna suunas on 17,5 m ja ida-lääne suunas 15,5 m. Kalme kerkib üle ümbritseva maapinna 0,7 m. Kalme kirde sektorisse on lõhutud sisse ida-lääne suunaline ja kalmekihti põhjani läbiv süvend, mille seest on kivid minema veetud. Selle süvendi põhjapoolsest seinast on näha, et kalme alumine kiht koosneb raudkividest ja selle peal lasuv ülemine kiht paekividest. Viimased on kohati üsna suured plaadid. Süvendi idapoolsesse otsa on hiljem toodud suuremaid raudkive. Ülejäänud osas on kalme üldiselt tasane. Kogu kalmele on toodud koormate viisi põllult korjatud paekive. Need on kõik juba sammaldunud. Kalmet ümbritseb põl1ult kokku toodud suurte raudkivide vall. Otsustades selle järgi, et paekivide vahel on pruun muld, on selle kalme näol tegemist põletamata matustega kalmega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.01.2016.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud 1974.a. mais V. Lõugase poolt. Kalmest leide ei ole saadud. Väliskuju järgi otsustades on tegemist tüüpilise võrdlemisi hilise kivikirstkalmega . Kalme on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 06.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.