Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17841
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 49-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt korrapärane 14 m läbimõõduga ja 0,6 m kõrgune vare. Kalme keskosa on lõhutud siit kive minema vedades. Hiljem on sellesse lohku, mis läbib ilmselt kogu kalmekihti, toodud ümbruskonna põldudelt raudkive. Kalme on säilinud tervena ja tugevasti kamardununa ainult 3-4 m laiuse äärevallina, millel on lauged kuid selged välisnõlvad. Kalme sisse ja ka kalme vahetusse lähedusse on veetud raudkive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.01.2016.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud 1974.a. mais V. Lõugase poolt. Kalmest leide ei ole saadud. Väliskuju järgi otsustades on tegemist tüüpilise kivikirstkalmega I aastatuhandest e. Kr. Kalme on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1974.a. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.01.2016.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.