Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17844
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 52-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on 80 - 90 cm kõrguse, piklik- ovaalase kalmega, mille mõõtmed loode-kagu suunas on 11,5 m, kirde-edela suunas 7,5 m. Kalme pealispind on tugevasti kamardunud ja sinna on hiljem põldudelt veetud üsna suuri raudkive. Kivide pealeveeretamisega algset kalmekihti eriti kahjustatud ei ole, küll aga võib kalmet olla külgedelt maha küntud. Ümbritsevast karjamaast kerkib kalme üsnagi reljeefselt esile. Eriti järsud nn tema loode ots ja küljed, kuna kagu ots tundub olevat laugjam. Pealeveetud kividest lagedal alal on kalme pealispind tasane, ilma eriliste lohkude ja nõgudeta (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.01.2016.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, Jõelähtme-Kemba teest (nr 11260) põhja pool, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 14.01.2016.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud 1974.a. mais V. Lõugase poolt. Tegemist on arvatavasti I a.t e.Kr. või I a.t. I poole kivikalmega. Kalme on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a septembris arheoloog T. Tamla (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 14.01.2016.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.