Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17845
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 561592.82
Y-koordinaat 6590801.50
Mälestise vana number 53-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 25.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Kirjeldus


Tegemist on ümmarguse kivikalmega, mille läbimõõt on põhja-lõuna suunas 11,3 m ja ida-lääne suunas 10,4 m. Kalme kõrgus põhja- ja kirdeserva poolt on 60-70 cm. Kalme on pealt tugevasti kamardunud, nii et kivid ei paistagi peaaegu välja. Kalme kontuur ei ole eriti selge ja paistab, et kalmet on servadest mitmest kohast lõhutud. Eriti laialivalguv ja ebaselge on kalme serv edela sektoris ja loode sektoris. Selget kalmejalamit võib jälgida ainult ehk põhja ja loode serval. Kalme pealispind ei ole päris tasane, kuigi lohkude ja nõgude sügavus on vaid ca 10-30 cm piires. Jääb mulje, et kalme pealt on materjali ära võetud peamiselt lõuna ja edela osast. Tõenäoliselt peaks aga kalme konstruktsioon ka neis kalmeosades olema enam-vähem säilinud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.01.2016.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, Jõelähtme-Kemba teest (nr 11260) põhja pool, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 14.01.2016.

Ajalugu


Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. kevadel. Kalmest leide ei ole saadud ja kalme on arheoloogiliselt uurimata. Arvatavasti on tegemist I aastatuhandel e. Kr rajatud kivikirstkalmega. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975. a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 14.06.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.