Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17847
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 55-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast ümmargust tugevasti kamardunud varet mõõtmetega põhja- lõuna suunas 16,5 m ja ida-lääne suunas17 m. Tema pealispind on üldiselt üsnagi laugjas ja tasane. Vaid kalme keskkohast veidi ida pool asub väike 75 x 50 cm läbimõõduga ida-lääne suunaline nõgu, mille lääne otsas paistab läbi kamarakihi kivinukk. Loode sektoris, samuti põhja ja lõuna servas paistavad läbi kamarakihi üsnagi sügavale maasse ulatuvad raudkivid. Neist mõned kalme põhja ja loodeservas asetsevad 30 -60 cm pikkused sirge välisküljega poolkaarjalt kulgevad kivid võiksid täheldada kalmet ümbritsevat ringmüüri. Kalme kontuur ei ole eriti selge ja tundub, et teda on servadest mitmelt poolt lõhutud. Kalme kirde sektor ja lõunaserv sulab maapinnaga peaaegu ühte. Reljeefsemalt kerkib esile vaid loode sektor, kus kalmepind tõuseb üsna järsult. Põhjaküljest vaadatuna kerkib kalme ümbritsevast maastikust 70 -80 cm kõrgemale (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.01.2016.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, Jõelähtme-Kemba teest (nr 11260) põhja pool, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 13.01.2016.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Kalme võib dateerida tõenäoliselt I aastatuhande teise poolde e Kr. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a septembris arheoloog T. Tamla (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.01.2016.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.